On aeg teha viimane postitus ja tõmmata otsad kokku. Tuleb pakkida asjad, kallistada kõiki tugevasti, teha pai oma kallistele kutsudele ja hobustele. Ja ongi kõik.
Veel on ligi viis tundi jäänud mul viibida Colombia pinnal. Seda on pisut liiga vähe arvestades, et viibin lennujaamast veel kaugel. Viimased pool tundi olen bussiga ummikus istunud, sest viimaste päevade suured sajud tekitasid just täna ööl korraliku maalihke, mille tulemusel emake loodua pühkis tükikese maanteest minema.
Siine elu on õpetanud mitte ülemõtlema ja mitte liigselt pabistama. Lootus on homme hilisõhtul ikka eestimaa pinnal maanduda.
Mul on olnud väga tore aasta täis naeru, nuttu ja üllatusi. Suus ja mõtetes kõlab hispaania keel, pruunisilmsetest Boavitalastest on saanud mu perekond ja sõbrad. Ja üldse olen igati tänulik kõigi nende kogemuste ja seikluste eest. See aasta on mulle palju õpetanud ja juurde andnud. Olen ka enda kohta palju uut teada saanud.
Kõigile neile kes arvavad endiselt et siin hommiku, lõuna ja õhtu söögiks on vaid narkootikumid ja öösel pimedas saab veel ka kuuli kerre tahaks öelda et te peate ise siia tulema. Siis näete et kõige tõsisem oht on et te ei taha siit üks hetk enam lahkuda.
Need inimesed siin on lihtsalt niivõrd sõbralikud ja abivalmid. Nad ei janune eurooplase suure rahakoti järgi vaid neil on uudishimu õppida ja laiendada oma silmaringi. Ei ole nende süü kehv koolisüsteem või elamistingimused. Nad on õnnelikud sellega mis neil on, väärtustades pere ja sõpru rohkem kui ei midagi muud.
Muchísimas gracias Wilian, Yanteh, Maria Paula, abuelita, Mathe, Maria Isabel, Don Rafael y tu esposa, Andres, Alejandro, mis profesores y compañeros, grupo de teatro y todos otros que ayudarme en esta año acá en Colombia. Fue una año maravilloso. Hoy es mi vuelo a Estonia. No estoy triste por irse. Un día quiero volver. :)
pühapäev, 28. juuni 2015
reede, 12. juuni 2015
Viimased tegemised
Pean tunnistama, et olen blogimise osas väga laisaks
muutunud. Vabandused, vabandused, vabandused. Enam pole palju vahetusaasta
lõpuni jäänud, seega üritan iga viimsetki hetke nautida ja tehes asju mida ma
vaid siin teha saan.
Viimastel päevadel olen palju aega koos Andresiga veetnud.
Ta on mu siinne hostvend kui ka treener, õpetades mulle palju hobuste kohta.
Alustades looma puhastamisest ja laka lõikamisest kuni rautamise, ratsutamise
ja hobustele muude trikkide õpetamiseni.
Hiljuti oli Andresil üks tõõots hobustega teises külas
Ubates. Tahtsin väga näha kuidas ta tõõtab nii et lunisin ennast kaasa. Nii sai
otsustatud, et miks mitte minnagi oma hobustega sinna. Kokku sõitsime sel
päeval 13 tundi. Enamus teekonnast oli minu jaoks täielik ekstreemsus, nimelt
läksime mõõda kitsaid mägirajakesi, kus tõus ja laskumine olid üsnagi
püstloodis.
Olin just eelnevalt paar päeva tagasi hobusega ühel
mäeseljakul kukkunud. Nimelt sadas vihma, läksime kerges traavis mäest alla,
kui üks hetk kadus hobusel tasakaal ja me käisime mõlemad külili. Shokk ja
kerge põrutus, kuid kõik läks hästi. Samas järgmisel rännakul sarnaseid
mäekülgi ületades pidin varuma ikka palju tahtejõudu.
| õpime hobust rautama |
| Andres |
| Maastik |
| Ja päike loojub |
![]() |
| Opetame hobuse puulaudu ületama |
teisipäev, 19. mai 2015
Natukene kõigest
![]() |
| Choconta |
Viimased paar nädalat on möödunud koolivabalt. Õpetajad otsustasid madalate palkade ja kehvede töötingimuste tõttu streikima hakata niiet õpilased on olnud sunnitud koju jääma. Nii kurb kui see ka poleks, peavad nad selle aja juuni vaheaja arvelt tagasi tegema.
Mina otsustasin seda vaba aega nautida Chocontas. Seal on nimelt mu hostvanaema tütre maakodu. Tütar ise elab Bogotas. Vahel veedab ta pere seal nädalavahetusi. Muul ajal on neil seal niiöelda palgatud inimesed elama ja loomade, taimede eest hoolitsema. See on väga tore perekond kes seal elab- ema, isa, tütar (15) ja kaks venda (28 ja 32).
Enamuse ajast Chocontas veetsingi vanema venna Andrés´ga. Tal oli umbes aasta tagasi mootarratta õnnetus, milles ta jalaluu murdis. Nüüdseks ta kõnnib jälle päris ilusti, aga tänaseni peab ta teraapiates käima ja nii siis läksin temaga kaasa. Me kaks matkamise hullu otsustasime et oleks hea mõte jala minna. Ehk umbes 15 km sellest maakodust linnani + 15 tagasi ja niimoodi iga päev.
Õhtupoolikutel käisin Andrés´ga ratsutamas. Nimelt on ta väiksest saadik hobuseid armastanud ja õppinud neid treenima. Ta on võitnud palju auhindu selles vallas ja üldse saab ta loomadega väga hästi läbi. Niisiis õpetas ta mullegi palju hobuste ja ratsutamise kohta. Igal õhtul sai Choconta farmide vahel paar tundi tiirutatud. Ühel õhtul jäime väga hilja peale ja tagasitee möödus juba kottpimedas, mis oli jällegi uutmoodi kogemus.
Kuna vaid nii vähe on jäänud tagasilennuni, siis tahan seda viimast aega nautida ja mitte igavledes veeta. Seetõtte sõidan juba varsti varsti Chocontasse tagasi.
![]() |
| Mariaga ratsutamas |
| Õnnelik Lucy oma pulkadega |
| Sellel ööl |
| Neid oli kokku kaheksa. Vaktsineerimise ajaks panime kõigile eri värvi lipsu kaela. |
| Kuidas neid nunnudusi mitte armastada |
![]() |
| Papagoi vaatas mulle ülevalt alla. |
esmaspäev, 4. mai 2015
pühapäev, 12. aprill 2015
Colombiat avastamas
| Raquira |
| Villa de Leyva |
| Villa de Leyva |
| Villa de Leyva klooster |
| Putukas |
| Villa de Leyva |
| Villa de Leyva peaväljak |
| Villa de Leyva hotelli siseõu |
| Raquira turistikas |
| Raquira turistikas |
| Raquira turistikas |
| Raquira kirik |
| Raquira kirik seestpoolt |
| Üks sõber |
| Chiquinquira kirikus missal |
| Chiquinquira kirik väljast poolt |
| Zipanquira soola katedral |
| Zipanquira soola katedral |
| Bogota keskus |
| Bogota keskus |
| Bogota keskus |
| Siis kui kõht oli juba täis |
| Bogota, Monserrate |
| Via crucis |
| Via crucis |
| Via Crucis |
| Bogota, Monserrate |
| Minu sõber Raquiras |
Tellimine:
Postitused (Atom)









