 |
| Choconta |
Aeg möödub linnutiivul.Veel ongi jäänud vaid üks kuu Eestisse naasmiseni.
Viimased paar nädalat on möödunud koolivabalt. Õpetajad otsustasid madalate palkade ja kehvede töötingimuste tõttu streikima hakata niiet õpilased on olnud sunnitud koju jääma. Nii kurb kui see ka poleks, peavad nad selle aja juuni vaheaja arvelt tagasi tegema.
Mina otsustasin seda vaba aega nautida Chocontas. Seal on nimelt mu hostvanaema tütre maakodu. Tütar ise elab Bogotas. Vahel veedab ta pere seal nädalavahetusi. Muul ajal on neil seal niiöelda palgatud inimesed elama ja loomade, taimede eest hoolitsema. See on väga tore perekond kes seal elab- ema, isa, tütar (15) ja kaks venda (28 ja 32).
Enamuse ajast Chocontas veetsingi vanema venna Andrés´ga. Tal oli umbes aasta tagasi mootarratta õnnetus, milles ta jalaluu murdis. Nüüdseks ta kõnnib jälle päris ilusti, aga tänaseni peab ta teraapiates käima ja nii siis läksin temaga kaasa. Me kaks matkamise hullu otsustasime et oleks hea mõte jala minna. Ehk umbes 15 km sellest maakodust linnani + 15 tagasi ja niimoodi iga päev.
Õhtupoolikutel käisin Andrés´ga ratsutamas. Nimelt on ta väiksest saadik hobuseid armastanud ja õppinud neid treenima. Ta on võitnud palju auhindu selles vallas ja üldse saab ta loomadega väga hästi läbi. Niisiis õpetas ta mullegi palju hobuste ja ratsutamise kohta. Igal õhtul sai Choconta farmide vahel paar tundi tiirutatud. Ühel õhtul jäime väga hilja peale ja tagasitee möödus juba kottpimedas, mis oli jällegi uutmoodi kogemus.
Kuna vaid nii vähe on jäänud tagasilennuni, siis tahan seda viimast aega nautida ja mitte igavledes veeta. Seetõtte sõidan juba varsti varsti Chocontasse tagasi.
 |
| Mariaga ratsutamas |
 |
| Õnnelik Lucy oma pulkadega |
 |
| Sellel ööl |
 |
Neid oli kokku kaheksa. Vaktsineerimise ajaks panime
kõigile eri värvi lipsu kaela. |
 |
| Kuidas neid nunnudusi mitte armastada |
 |
| Papagoi vaatas mulle ülevalt alla. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar