On aeg teha viimane postitus ja tõmmata otsad kokku. Tuleb pakkida asjad, kallistada kõiki tugevasti, teha pai oma kallistele kutsudele ja hobustele. Ja ongi kõik.
Veel on ligi viis tundi jäänud mul viibida Colombia pinnal. Seda on pisut liiga vähe arvestades, et viibin lennujaamast veel kaugel. Viimased pool tundi olen bussiga ummikus istunud, sest viimaste päevade suured sajud tekitasid just täna ööl korraliku maalihke, mille tulemusel emake loodua pühkis tükikese maanteest minema.
Siine elu on õpetanud mitte ülemõtlema ja mitte liigselt pabistama. Lootus on homme hilisõhtul ikka eestimaa pinnal maanduda.
Mul on olnud väga tore aasta täis naeru, nuttu ja üllatusi. Suus ja mõtetes kõlab hispaania keel, pruunisilmsetest Boavitalastest on saanud mu perekond ja sõbrad. Ja üldse olen igati tänulik kõigi nende kogemuste ja seikluste eest. See aasta on mulle palju õpetanud ja juurde andnud. Olen ka enda kohta palju uut teada saanud.
Kõigile neile kes arvavad endiselt et siin hommiku, lõuna ja õhtu söögiks on vaid narkootikumid ja öösel pimedas saab veel ka kuuli kerre tahaks öelda et te peate ise siia tulema. Siis näete et kõige tõsisem oht on et te ei taha siit üks hetk enam lahkuda.
Need inimesed siin on lihtsalt niivõrd sõbralikud ja abivalmid. Nad ei janune eurooplase suure rahakoti järgi vaid neil on uudishimu õppida ja laiendada oma silmaringi. Ei ole nende süü kehv koolisüsteem või elamistingimused. Nad on õnnelikud sellega mis neil on, väärtustades pere ja sõpru rohkem kui ei midagi muud.
Muchísimas gracias Wilian, Yanteh, Maria Paula, abuelita, Mathe, Maria Isabel, Don Rafael y tu esposa, Andres, Alejandro, mis profesores y compañeros, grupo de teatro y todos otros que ayudarme en esta año acá en Colombia. Fue una año maravilloso. Hoy es mi vuelo a Estonia. No estoy triste por irse. Un día quiero volver. :)






Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar