Kool
on selles mõttes hea leiutis, et pikendab meie noorusaega. Teate
seda ütlust, et kui on lõbus, siis aeg lendab? Kool välistab juba
oma loomusega üldjuhul igasuguse lõbu, seega hakkab aeg venima ja
noorus tundub pikem. (Nullpunkt) Margus Karu
Vahetusõpilasel
on kohustus käia koolis korralikult ja teha nii palju kaasa kui
võimalik. Vähemalt nii ütleb YFU leping. Reaalsus on aga selline,
et isegi kui ma südamest tahaks õppida, siis siin seda lihtsalt ei
tehta. Nädala lõppudel, kui mõtlen selle peale mitu tundi ma
reaalselt iga päev koolis vedetud 9,5 tunnist õppisin. Võin selle
arvu ühe käe sõrmedel teile esitada.
Milles
on asi?
Mu
tunnid algavad igal hommikul kell 7.00. Las ma tõlgin teile seda-
Mina olen igal hommikul kohal hiljemalt 6.59. Esimesed tublimad
õpilased jõuavad kohale 7.05 ja õpetajad umbes 7.30. On ka üsna
sage olukord, kui õpetaja ei jõuagi tundi...Uups?!
Paljude
õpetajate jaoks olen ma vabakuulaja. Mind ei ole klassinimekirjas,
nii et minu kohalolu ei huvita kedagi. Veel vähem oodatakse mult
tunnis kaasa töötamist või kodutööde esitamist. Vahel mul küll
viskab üle, kui olen pool õhtut sõnaraamatuga mingit filosoofilist
teksti tõlkinud ja siis pool ööd oma vastust sõnastanud ning
lõpuks ei küsitagi seda mult, lähen ise õpetaja juurde ja näitan.
Sellele järgneb tavapärane “ohooo, kas sa ise tegid selle? Ja sa
räägid juba nii hästi hispaania keelt!”
Matemaatika
tund: Õpetaja jõuab paar minutit peale kella kohale. Esmalt noomib
õpilasi, et klass pole korras. Kulub umbes kümme minutit kuni
pühitakse ära põrand ja seatakse lauad ridadesse. Seejärel
kirjutab õpetaja tahvlile tunniteema ja jalutab klassist välja.
Tagasi tuleb ta umbes viis kuni kümme minutit hiljem. Ta käis
tahvlilappi toomas. Siis ta seletab pisut teemat, kirjutab
imepisikese kirjaga asju tahvlile ja jätab tahvli nurka kirbukirjas
ülesande. Ning taaskord jalutab klassist välja. Tagasi tuleb ta
minut enne tunni lõppu, vaatab mõnda vihikusse mööda minnes,
võtab oma asjad ja sellega on tund lõppenud. Enim aga selle
õpetaja juures häirib mind see, et ta kirjutab rooma numbreid
väikeste tähtedega (i, ii, iii, jne).
Hindelised
tööd temaga näevad välja nii, et ta jagab prinditud lehed 2-3
liikmelistele gruppidele ja me võime need kes tahab koolis või
kodus ära täita. Mis tähendab seda, et ma teen selle üksinda ära
ja hiljem teeb mu leht klassile ringi peale.
Tihti,
kui õpetajad pole tundi ette valmistanud läheme hoopis välja tööd
tegema. Mu kooli territoorium on tohutu ja koolil pole kedagi
palganud selle eest hoolitsema, nii et see on õpilaste kohustus.
Näiteks lõikame hekki manchetadega, riisume lehti, rohime, peseme
laboratooriumit (mida keegi kunagi ei kasuta ja see lihtsalt kogub
tolmu). Lisaks on igal nädalal kolm õpilast kanalas tööl- seal
tuleb neil kanu toita ja kaks korda päevas munad korjata ja linnas
maha müüa. Raha läheb direktori kätte ja keegi ei tea mis sellest
edasi saab.
Meil
on tunniplaanis üks tore tund nimega Pecuarias, millest ma tänaseks
olen õnneks vabastatud. See on nimelt praktika loomadega, mis
üldiselt kujutab endast nende tapmist või lahti lõikamist. Ma näen
senini unes, kuidas me ühes tunnis lehma emakat lahkasime ja sealt
väike (surnud) vasikas välja tuli. Peale seda tundi, ma enam
nendesse klassidesse pole naasnud, aga tean näiteks, et viimane tund
nad õppised seal kanu tapma ja söögiks puhastama.
Vahel
on õnneks natuke toredaid asju ka.
Mu
lemmik tund on keemia. Seal ma reaalselt teen kaasa, õpetaja küsib
mind ja ma pean seal pisutki oma aju kasutama.
Hiljuti
pääses üks pullidest, turjakõrgusega ligi 2m, kooli
territooriumile lahti. Ta jalutas mõnda aega niisama, kuni jõudis
meie klassi akna taha, kus aknaklaasid on päris madalal. Seal ta märkas enda peegeldust ja tõi kuuldavale ühe väga valju ja
hirmutava “muuuuu”. Kuna me kõik istume küljega akende poole ei
märganud me seda loomakest algul, aga peale seda häälitsust
lendas pool klassi toolidelt püsti.
Eelmise
aasta lõpus joodsid poisid koolis ühe sigadest täis ja lasid ta
territooriumile lahti. See siga oli ikka purupurjus ja tuikus pisut
küljelt-küljele kuni tõenäoliselt alkoholi mürgitusse suri.
Posid pidid selle sea koolile kinni maksma.
PS! Ma igatsen Eesti kooli ja koolisüsteemi
 |
Õpetajatele meeldib pidevalt minust või minuga pilte klõpsutada,
ja hiljem siis FB mulle saata.
Normaalne, eksole |
