Minu pere ja muud loomad

Mult on mitmeid kordi palutud, et räägiksin rohkem oma perest ja kodust. Kuna nad on täiesti tavalised inimesed, tuleb sellest ka väga tavaline postitus.

Iga tööpäev algab kell kuus koputusega mu toa uksele. See on hostema Yanet, kes täidab siin majas äratuskella rolli. Ma olen üldiselt hostema järel teine, kes tõusma peab, sest mu tunnid algavad kell seitse. Paula kool algab alles kell kaheksa.

Käin külma dušši all (sest sooja vett ei ole) ja söön hommikust. Selleks on siis tavaliselt mangomahl, must kohvi ingveriga ja muna. Vahel ka kako ja riis. Hommikusööki lõpetades on ka hostisa ja hostõde tõusnud. Seejärel ruttan kooli. See on umbes kilomeeter mu kodust, aga sinna jõudmiseks pean kõigepealt kõmpima mäest üles ja siis jälle alla ja siis jälle üles. Vahel on hostisa mu ka mootorrattaga ära viinud. Ma suudan peaaegu alati hiljaks jääda.

Esimesed kolm tundi on ilma pausideta, kui siis vaid õpetaja vahetumisel saab pisut hinge tõmmata. Seejärel on pooletunnine vahetund. Siis on avatud ka puhvet. See näeb välja nagu Eesti maapood, mis on varustatud kõige hullema värvilise keemiaga. Ma veedan selle vahetunni tavaliselt koos sõpradega tiigi ääres, kus õitseb tohutult lootuseid. See on väga ilus koht lihtsalt olemiseks.

Järgnevalt tuleb üle elada kaks piinarikast tundi kuni saabub lõuna. Olenevalt elukohale söövad õpilased koolis või kodus. Ma harrastan vahelduva eduga mõlemat. Ema, isa ja õde söövad üldiselt kõik koos kodus lõunat. Nii et kui hostisa La Uvitast koju lõunale sõidab, möödub ta mu koolist ja võtab mu mootorratta peale. Vahel olen aga sunnitud tugevate hoovihmade tõttu koolis sööma. Selleks on alati riis, salat, üks muna, mõned röstitud banaani viilud ja mahl. Peale söömist peseb iga õpilane ise oma taldriku ja topsi puhtaks.

Söömis kultuur on siinsetel õpilastel küll kohutav. Enamasti süüakse lusika ja näppudega. Päris palju toidust jõuab ka põrandale ja lauale. Õnneks taldriku ja topsi pesu võetakse tõsiselt ja õpilased teevad seda korralikult.

Peale lõunat on veel vastavalt päevale kaks või kolm tundi kuni võib koju minna. Siin lõpetab päeva õpetaja. Enne ei tohi keegi lahkuda, kui õpetaja pole selleks luba andnud, vahet ei ole, mitu minutit tund juba läbi on olnud.

Koju jõuan tavaliselt nelja või viie ajal õhtul. Mind tervitab uksel alati Camelot. Olen ta põhimõtteliselt okupeerinud, sest tal jätkub tähelepanu vaid minu jaoks. Kogu aja mis ma kodus veedan istub ta mu süles või magab mu kaisus. Kui ma ei peaks temast välja tegema, kraabib ta mu jalgu, hüppab üles-alla ja haugub kuni ma ta koridori uksetaha jätan või sülle võtan.

Õhtud mööduvad spontaalselt. Käin jõusaalis ja aitan Maria Paulat kodutöödega. Peale õhtusööki lähme tihti jalutama. Külastame vanavanemaid, tädisid, onusid või ristivanemaid. Jalutame puuviljaistanduste vahel või sõidame hostisaga mootorrattaga spontaanselt kuhugi, et pildistada päikeseloojangut ja mägesid.

Umbes üheksa ajal lõpetame päeva telekast seebikaid vaadates.

Laupäevad on mul senini möödunud mägedes matkates. Vahel koos hostisaga, vahel hostisa sõpradega

Pühapäeval kell kaheksa lähme alati kirikusse missale. Vanemad on mulle küll öelnud, et ma ei pea nendega kaasa minema, kui ei soovi, aga senini olen läinud. Mulle täiesti meeldib. Ma ei saa küll paljust aru, mida pühaisa räägib, aga rituaalseid tegevusi, mida kuulajaskond teeb on väga ilus vaadata.

Ülejäänud pühapäev möödub pere seltsis.

Kahe nädala pärast on viimaks ometi vaheaeg. Läheme siis arvatavasti perega Venezuelasse.

Koolivormis

Mis võiks olla hullemat hispaania keelsest filosoofiast?

Mejor amiga aca :)