Räägin südamelt ära: Mida ma koolist arvan

Kool on selles mõttes hea leiutis, et pikendab meie noorusaega. Teate seda ütlust, et kui on lõbus, siis aeg lendab? Kool välistab juba oma loomusega üldjuhul igasuguse lõbu, seega hakkab aeg venima ja noorus tundub pikem. (Nullpunkt) Margus Karu

Vahetusõpilasel on kohustus käia koolis korralikult ja teha nii palju kaasa kui võimalik. Vähemalt nii ütleb YFU leping. Reaalsus on aga selline, et isegi kui ma südamest tahaks õppida, siis siin seda lihtsalt ei tehta. Nädala lõppudel, kui mõtlen selle peale mitu tundi ma reaalselt iga päev koolis vedetud 9,5 tunnist õppisin. Võin selle arvu ühe käe sõrmedel teile esitada.

Milles on asi?

Mu tunnid algavad igal hommikul kell 7.00. Las ma tõlgin teile seda- Mina olen igal hommikul kohal hiljemalt 6.59. Esimesed tublimad õpilased jõuavad kohale 7.05 ja õpetajad umbes 7.30. On ka üsna sage olukord, kui õpetaja ei jõuagi tundi...Uups?!

Paljude õpetajate jaoks olen ma vabakuulaja. Mind ei ole klassinimekirjas, nii et minu kohalolu ei huvita kedagi. Veel vähem oodatakse mult tunnis kaasa töötamist või kodutööde esitamist. Vahel mul küll viskab üle, kui olen pool õhtut sõnaraamatuga mingit filosoofilist teksti tõlkinud ja siis pool ööd oma vastust sõnastanud ning lõpuks ei küsitagi seda mult, lähen ise õpetaja juurde ja näitan. Sellele järgneb tavapärane “ohooo, kas sa ise tegid selle? Ja sa räägid juba nii hästi hispaania keelt!”

Matemaatika tund: Õpetaja jõuab paar minutit peale kella kohale. Esmalt noomib õpilasi, et klass pole korras. Kulub umbes kümme minutit kuni pühitakse ära põrand ja seatakse lauad ridadesse. Seejärel kirjutab õpetaja tahvlile tunniteema ja jalutab klassist välja. Tagasi tuleb ta umbes viis kuni kümme minutit hiljem. Ta käis tahvlilappi toomas. Siis ta seletab pisut teemat, kirjutab imepisikese kirjaga asju tahvlile ja jätab tahvli nurka kirbukirjas ülesande. Ning taaskord jalutab klassist välja. Tagasi tuleb ta minut enne tunni lõppu, vaatab mõnda vihikusse mööda minnes, võtab oma asjad ja sellega on tund lõppenud. Enim aga selle õpetaja juures häirib mind see, et ta kirjutab rooma numbreid väikeste tähtedega (i, ii, iii, jne).

Hindelised tööd temaga näevad välja nii, et ta jagab prinditud lehed 2-3 liikmelistele gruppidele ja me võime need kes tahab koolis või kodus ära täita. Mis tähendab seda, et ma teen selle üksinda ära ja hiljem teeb mu leht klassile ringi peale.

Tihti, kui õpetajad pole tundi ette valmistanud läheme hoopis välja tööd tegema. Mu kooli territoorium on tohutu ja koolil pole kedagi palganud selle eest hoolitsema, nii et see on õpilaste kohustus. Näiteks lõikame hekki manchetadega, riisume lehti, rohime, peseme laboratooriumit (mida keegi kunagi ei kasuta ja see lihtsalt kogub tolmu). Lisaks on igal nädalal kolm õpilast kanalas tööl- seal tuleb neil kanu toita ja kaks korda päevas munad korjata ja linnas maha müüa. Raha läheb direktori kätte ja keegi ei tea mis sellest edasi saab.

Meil on tunniplaanis üks tore tund nimega Pecuarias, millest ma tänaseks olen õnneks vabastatud. See on nimelt praktika loomadega, mis üldiselt kujutab endast nende tapmist või lahti lõikamist. Ma näen senini unes, kuidas me ühes tunnis lehma emakat lahkasime ja sealt väike (surnud) vasikas välja tuli. Peale seda tundi, ma enam nendesse klassidesse pole naasnud, aga tean näiteks, et viimane tund nad õppised seal kanu tapma ja söögiks puhastama.

Vahel on õnneks natuke toredaid asju ka.

Mu lemmik tund on keemia. Seal ma reaalselt teen kaasa, õpetaja küsib mind ja ma pean seal pisutki oma aju kasutama.

Hiljuti pääses üks pullidest, turjakõrgusega ligi 2m, kooli territooriumile lahti. Ta jalutas mõnda aega niisama, kuni jõudis meie klassi akna taha, kus aknaklaasid on päris madalal. Seal ta märkas enda peegeldust ja tõi kuuldavale ühe väga valju ja hirmutava “muuuuu”. Kuna me kõik istume küljega akende poole ei märganud me seda loomakest algul, aga peale seda häälitsust lendas pool klassi toolidelt püsti.

Eelmise aasta lõpus joodsid poisid koolis ühe sigadest täis ja lasid ta territooriumile lahti. See siga oli ikka purupurjus ja tuikus pisut küljelt-küljele kuni tõenäoliselt alkoholi mürgitusse suri. Posid pidid selle sea koolile kinni maksma.

PS! Ma igatsen Eesti kooli ja koolisüsteemi

Õpetajatele meeldib pidevalt minust või minuga pilte klõpsutada,
ja hiljem siis FB mulle saata.
Normaalne, eksole