On teil kunagi juhtunud, et lennuk sõidab läbi äikese pilvede, hakkab järsku hullult värisema, kollased hapnikumaskid kukuvad alla ja inimeste seas tekib paanika? Tore, mul ka ei ole... Kardsin lendamist rohkem, kui oleksin pidanud. Aga äikesepilvi nägin küll seest ja pealt poolt ja see oli ilus.

Amsterdamis, kohe kohe asume Panama poole teele

Toit lennukis vol 1

Möödunud oli 3 tundi stardist

Möödunud oli 11 tundi stardist

Toit vol 2

Otsapidi Panamas

Öine Panama

Silviaga

Siliva ja Juan (siinsed YFU kontorist) tulid mulle lennujaama vastu. Sõitsime läbi öise Bogota taksoga nende koju. Nad on ka paar järgmist päeva mulle majutajateks. 

Esimene päev algas kell 7 hommikul väga lahja kohviga. See oli rohkem nagu soe piim kerge kohvi maiguga ja soovi korral võis sellele mett lisada. 

Pärast sööki läksime YFU kontorisse, kus meil toimus pisike aasta alguse seminar. Peale minu on Colombias vahetusõpilasteks kaks norra tüdrukut Agnes ja Amalie. Meiega tegeles colomblane Maria Luci, kes oli viis aastat tagasi vahetusõpilane Saksamaal. Meil oli väga lõbus. Päeva lõpuks põselihased valutasid. Homme peame korra saatkonnas käima ja siis lähme lõbustusparki. 

Samuti annab ajavahe tunda, sest mul on kell hetkel 04.53 ja Eestis 12.53. Mis tähendab, et on igati normaalne üleval olla.

Vaade mu praeguse kodu aknast