Näljastele

Colombialased on väikest kasvu ja enamasti üsna saledad. Iga toidukord imestan, kuhu see kõik neil küll ära mahub, sest portsijonid on tohutu suured ja süüakse vähemalt viis korda päevas.

Hommikusöök on tavaliselt mõni munaroog: härjasilm, keedetud muna, supp munaga, munapuder.

Lisaks siis veel mustkohvi ja kakao. Kohvi on siin ikka super hea, kakao kohta ma sama ei ütleks, aga saia või kreekerite kõrvale täiesti joodav. Lisaks armastan hommikuti endale ka värsket mangomahla teha. Lihtsalt sellepärast, et Eestis igapäevaselt mul sellist võimalust polnud.

Papa's

Järgmiseks on lõunaoode: arepad, pasteles, papa's või muud täidisega saiakesed. Samuti kohv või/ja kakao. 

Arepad

Pasteles

Lõunast koolis ma varasemalt juba kirjutasin. Lõuna kodus on aga hoopis teine teema. See on midagi mis viib keele alla. Mõlemad, mu hostisa ja hostema armastavad kokata. Seda tehes keeravad nad tavaliselt muusika põhja, laulavad kõvasti ja mitte just parima viisipidavusega kaasa ja kerge puusanõks käib ka asja juurde. Ning kui juba söögi tegemisse pühendatakse nii palju energiat ja armastust, siis ei saa sealt midagi muud peale üli hea söögi lõpptulemuseks olla.

Väga sageli on lõuna kahekäiguline. Esmalt supp - näiteks spinati või suvikõrvitsa püreesupp, köögivilja supp, liha ja köögivilja supp vms. Teiseks praad – alati on üheks komponendiks selles riis, lisaks siis veel kitse- või kanaliha, praetud banaani viilud, oa- või hernesoust ja salat: tomati, avokaado ja sibulaga. See on väga tavaline, et soolast ja magusat süüakse kõike segamini (nö banaan ja liharoog).

Kuna neil „vaestel“, „näljastel“ colombialastel on umbes kahe tunni pärast juba jälle kõht tühi, järgneb õhtuoode. See on sarane lõunaootega, lihtsalt kohvi ei ole soovitatav pärastlõunal enam juua.

Õhtusöök. Riis, riis, riis ja siis veidi liha. Vahel ka supp. Õnneks ei ole õhtusöögi portsjon nii suur kui lõunasöök. Samas lükkub see söögikord vahel hilistele õhtutundidele.

Magustoidud: suur kuubik juustu, kuubiku marmelaadi või karamelli massiga. Kõlab imelikult, näeb välja imelik, aga maitseb imeliselt. Seda magustoitu olen söönud matkade lõunapausidel. Muidu üldiselt magusat ei sööda, kui siis vaid antakse külalistele pisut kohvi kõrvale. Sünnipäevatordid tehakse aga tohutud, piinliku täpsusega viimistletult ja väga magusad.

Kui söögikordade vahepeal peaks juhtuma, et kõht läheb tühjaks krõmpsutatakse puuvilju. Neid on palju ja erinevaid ja need on kõik üli head.  

Banaanid. Rohelisi praetakse.

Papaia

Mamons

Granadlla. Meenutab maitselt tikkreid.
Umbes õuna suurune.

Lulu. Väga hapu, aga hea.
Hostisa ei suuda vaadata kui ma neid söön :D

PS. See oli väike valik mu lemmikuid. Palju on neid mida ma pole veel proovinud või nime ei tea.